PIIBLI Alused
Peatükk 7: Jeesuse Päritolu
Vana Testamendi Kuulutus Jeesusest | Sündimine Neitsist | Kristuse Koht Jumala Plaanis | "Alguses Oli Sõna" (Johannese 1:1-3) | Kõrvalepõige (Ajalooline Jeesus, "Ma Tulin Taevast Alla", Kas Jeesus Lõi Maa ?, "Enne Kui Aabram Sündis, Olin Mina" (Johannese 8:58), Melhisedek) | Küsimused

7.4 "Alguses Oli Sõna" (Johannese 1:1-3)

"Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi" (Johannese 1:1-3). Need värsid, kui neist õigesti aru saada, kinnitavad ja laiendavad järeldusi, mis on antud viimases lõigus. Kuid seda lõiku mõistavad paljud inimesed vääriti. Lähtudes sellest, arvavad nad, et Jeesus eksisteeris taevas enne sündimist. Nendest värssidest õige arusaamine on seotud sellega, missugune mõte on panustatud sellesse "Sõnasse", mis on ära toodud antud kontekstis. See ei saa kehtida vahetult inimese kohta, sest inimene ei saa olla "Jumala juures" ja samal ajal olla Jumal. Kreeka sõna "logos", mida siin on tõlgitud kui "Sõna ei tähenda iseenesest "Jeesust". Seda tõlgitakse tavaliselt kui "sõna", kuid samal ajal võib tõlkida kui: arve

põhjus

teade

doktriin

kavatsus

põhjus

kõnekäänd

uudised (teated).

"ALGUSES"

"Logos" võib rangelt öeldes käia sisemise mõtte kohta, mis väljendub väliselt sõnades; aga samuti ka teise teate vahendajana. Jumalal oli päris alguses see "logos". Ainus siht oli koondatud Kristusele. Me näitasime, kuidas Jumala Vaim rakendab oma mõtted tegevusse, siit ka side Tema Vaimu ja Tema Sõna vahel (vaata artiklit 2.2). Nii nagu Jumala Vaim töötas välja oma plaani inimestega ja innustas Oma Kirjasõna algusest peale, samamoodi sai ka idee Kristusest teoks tegudes ja sõnades. Kristus oli Jumala "logo'seks" ja sellepärast väljendas Jumala Vaim, Jumala plaani Kristusest, kõigis Tema tegevustes. See selgitab, et Kristuse olemasolu Vanas Testamendis ei ole juhuslik. Sealjuures ei ole tarvis üle hinnata seda, et Kristus kui isiksus ei olnud "Sõna". Sõna tähendas Jumala plaani -pääsemiseks Kristuse läbi. "Logos" (Sõna) kasutatakse väga sageli selle suhtes, mida räägitakse Evangeeliumis Kristusest, näiteks "Kristuse sõna" (Koloslastele 3:16; võrdle Matteuse 13:19; Johannese 5:24; Apostlite teod 19:10; 1Tessalooniklastele 1:8 jne.). Märkigem, et "logos" on ennem Kristuse õpetuse kohta käiv, kui Tema enda kohta. Kui Kristus sündis, võttis see sõna keha ja vere kuju - "ja sõna sai lihaks" (Johannese 1:14). Jeesus oli isiklikult "sõna, mis sai lihaks" aga mitte lihtsalt "sõnaks"; Tema isiklikult sai "sõnaks", ennemini läbi oma sünni Maarjast, kui ükskõik missugusel ajal selle ajani.

Jumalal oli plaan Kristusest või kavatsus maailma algusest alates, kuid avalikult teostus see Kristuse isikus ja kuulutustes Temast, Evangeeliumis, esimesel sajandil m.a.j. Sel moel rääkis Jumal meile Oma sõna Kristuse kaudu (Heebrealastele 1:1,2). Korduvalt kriipsutatakse alla, et Kristus rääkis Jumala sõna ja tegi imesid Jumala sõna juhatusel, selleks, et avada meile Jumalat (Johannese 2:22; 3:34; 7:16; 10:32,38; 14:10,24).

Paulus allus Kristuse käsule, kuulutada Evangeeliumi Temast "kõigile rahvastele": "Jeesuse Kristuse jutluse järele selle saladuse ilmutamist mööda, mis on olnud igavesest ajast varjul aga nüüd on saanud avalikuks ... tehtud teatavaks kõigile rahvastele" (Roomlastele 16:25,26; võrdle 1Korintlastele 2:7). Igavene elu sai võimalikuks üksnes läbi Kristuse tööde (Johannese 3:16; 6:53), kuid juba päris alguses oli Jumalal plaanis anda inimesele igavene elu, sest Ta teadis, et selleks toob Jeesus ennast ohvriks. Selle ohverduse täielik tühtsus tuli ilmsiks alles peale Jeesuse sündi ja surma: "Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu - omal ajal aga tegi tema oma sõna avalikuks jutlustamises" (Tiitusele 1:2,3). Me märkisime juba, et Jumala prohvetitest räägitakse kui igavesti eksisteerivatest (Luuka 1:70), selles mõttes, et "sõna", mida nemad kuuldavale tõid oli Jumala juures maailma loomise algusest peale. Jeesuse õpetussõnad tegid avalikuks paljud nendest ilmutustest, kusjuures Ta täitis prohvetikuulutuse enda kohta: "Ma avan oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis olnud salajas maailma algusest" (Matteuse 13:35). Selles ongi mõte, et "Sõna" oli Jumala juures "alguses", et "saada lihaks" Kristuse sünniga.

"SÕNA OLI JUMAL"

Vaatleme nüüd küsimust sellest, missugune mõte on pandud fraasi "Sõna oli Jumal". Meie plaanid ja mõtted väljendavad nimelt meid endid. Võtame näiteks lause: "Ma sõidan Londonisse". See kujutab endast "sõna" või teadet, mis väljendab minu kavatsust. Sest see on minu kavatsus. Samal moel tuleks aru saada Jumala plaanist Kristuses. "Sest ta on niisugune, kes arvestab iseennast" (Õpetussõnad 23:7), ja nagu Jumal mõtleb, selline Ta ka on. Jumala sõna või mõte on Jumal: "Sõna oli Jumal". Selle tulemusel on väga lähedane side Jumala vahel ja Tema sõna vahel: parallelism, mis on sarnane Laulud 29:8 värsile, osutub tavaliseks: "Issanda mürina hääl paneb kõrve värisema; Issand paneb kõrve värisema". Prohvetitel on tihti sellised väljendid nagu: "Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Issand" (Jeremija 25:7). Faktiliselt tähendavad need Jumala sõnad: "Teie ei kuulanud Minu sõna , mida prohvetid kuulutasid". Taavet võttis Jumala sõna kui lampi ja valgust (Laulud 119:105) ja samal ajal ta ka vastas: "Sina, Issand, oled mu lamp ja Issand valgustab mu pimedust" (2Saamueli 22:29), näidates analoogi Jumala ja Tema sõna vahel. Sellepärast on arusaadav, et Jumala sõna kehastub ja võtab "Tema Ise" tähenduse, see tähendab, et räägitakse kui isiksusest, kuigi see tegelikult nii ei ole (vaata kõrvalepõiget 5 "ümberkehastumise printsiip").

Jumal on ise tõde (Johannese 3:33; 8:26; 1Johannese 5:10) ja seepärast on Jumala sõna samuti tõde (Johannese 17:17). Sel teel Jeesus samastab ennast oma sõnadega nii lähedalt, et Ta kehastub ümber oma sõnaks: "Kes mind põlgab ega võta vastu minu sõna, sellel on oma kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval" (Johannese 12:48). Jeesus räägib oma sõnast, justkui see oleks faktiline olevus, see tähendab Tema Ise, kui sõnad olid ümber kehastunud, sest nad olid nii lähedalt seotud Jeesusega. Sarnasel kujul kehastab ka Jumala Sõna isikut värssides 1:1-3, see on Jumalat Ennast. Sõna kohta räägitakse meile nii: "Kõik on tekkinud Tema läbi" (Johannese 1:3). Kuid "Jumal lõi" kõik Oma Sõnaga (1Moosese 1:1). Selle tagajärjel räägitakse Jumala Sõnast nii nagu see oleks Jumal Ise. Siit tuleks välja noppida õnnistav mõte sellest, et Jumala Sõna kaudu, mis on meie südames, võib Jumal tulla meile nii lähedale.

1Moosese raamatu värssidest järeldub, et Looja oli Jumal - oma sõna kaudu aga mitte Kristus. Jumala sõnaga oli kõik loodud aga mitte Kristusega (Johannese 1:1-3). "Issanda sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed (s.o. tähed) ... sest Tema ütles ja nõnda see sai" (Laulud 33:6,9). Isegi praegust luuakse looduses kõik Tema sõna järele: "Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb Tema sõna. Ta annab lund nagu villa ... Ta läkitab oma sõna ja veed vulisevad" (Laulud 147:15-18).

Niisiis kui Jumala sõna on Tema loomingu jõud, siis kasutas Jumal seda Jeesuse eostamiseks Maarja üsas. Sõna, Jumala plaan, mille viib ellu praktikas Tema Püha Vaim (Luuka 1:35), teostas Kristuse eostamise. Maarja tunnistas seda oma vastuses uudisele eelseisvast Kristuse eostamisest temas: "Mulle sündigu Su sõna järele" (Luuka 1:38).

Nagu me juba ütlesime Jumala Sõna/Jumala Vaim peegeldab Jumala kavatsusi, millest räägiti Vanas Testamendis. Selle usaldatavuse aste on näidatud Apostlite teod 13:27, kus Jeesus asetatakse samale tasapinnale Vana Testamendi prohvetite sõnadega: "(Juudid) ei tundnud Teda, nad ei tundnud ka prohveti häält ära". Kui Kristus sündis, kehastus kogu Jumala Sõna (Vaim) Jeesus Kristuse isikus. Apostel Johannes rääkis vaimustusega, sellest, kuidas Jumala plaan igavesest elust oli väljendatud Kristuses, keda apostlid olid võimelised füüsiliselt nägema ja Temaga kokku puutuma. Johannes tunnistas, et nad tundsid Jumala Sõna, kogu Tema päästmise plaani Kristuses (1Johannese 1:1-3). Kuigi me ei või füüsiliselt Kristust näha, võime meie ka rõõmu tunda sellest, et tema täieliku mõistmise kaudu võime me nii lähedalt tunda Jumala kavatsusi meie kohta ja uskuda igavesse ellu (1Peetruse 1:8,9). Me peame endalt küsima: "Kas ma tõepoolest tunnen Kristust?". Ei ole küllalt üksnes selle tunnistamisest, et kunagi oli olemas hea inimene, nimega Jeesus. Üksnes süstemaatilise Piibli õppimise teel, palvega, võib Teda kiirelt tundma õppida kui oma Päästjat ja saada sugulaseks Temaga läbi ristimise.


  Back
Kodu
Next